14. juunil meenutatakse Tallinnas, Vabaduse väljakul 1941. aasta küüditamisohvreid mälestustseremoonia ja “Pisarate mere” installatsiooniga. 

Vaata mälestuspäeva galeriid siin.

Leia rohkem infot ja ajalookatkeid mälestuspäeva Facebooki lehelt.

1941. aastal küüditati Eestist Siberisse rohkem kui 10 000 inimest. Koos samaaegse deporteerimistelainega viidi Eestist, Lätist, Leedust, Ukrainast, Valgevenest ja Moldovast ümberasumisele kümneid tuhandeid inimesi.

Kolmveerand sajandit hiljem meenutavad kodanikuühendused küüditamisohvreid Vabaduse väljakut katva “pisarate mere” installatsiooniga. “Pisarate meri” koosneb tuhandetest õhupallidest, üks iga küüditatu kohta.*

 

14. juuni on Eestis kuulutatud leinapäevaks ning sellega meenutatakse okupatsioonivõimude poolt represseeritud ja okupatsioonivõimude tegevuse läbi hukkunud isikuid. Tegemist on riikliku lipupäevaga, mil Eesti lipu heiskavad leinalipuna kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning eraisikud.

12.00 Mälestustseremoonia

Mälestustseremoonial meenutatakse küüditamisohvreid pärgade asetamisega vabadussamba jalamile. Kõne peavad Riigikogu esimees Eiki Nestor ja justiitsminister Urmas Reinsalu ning Eesti Memento Liidu esindajad. Mälestuspärjad asetavad nii presidendi, Riigikogu, valitsuse, kaitseväe, kaitseliidu, Tallinna linna, diplomaatilise korpuse kui vabaühenduste esindajad.

12.45 Kirikukellade helin 

Tseremooniale järgneb Eesti Kirikute Nõukogu algatusel kirikukellade helin.Vabaduse väljaku ekraanil on võimalik näha ülevaadet rohkem kui 12 000 represseeritu nimega, keda 1941. aastal toimunu otseselt puudutas – sealhulgas küüditatud ja vangilaagritesse saadetud; need, kes põgenesid või end varjasid ning Siberisse küüditatud peredes sündinud lapsed. Lisaks on nimekirjas ka 1940. aastal küüditatud Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri perekonnad.

14. juunil mälestame süütuid inimesi, kes langesid okupatsioonivõimude ebainimliku terrori ohvriks ning neid meenutades loodame, et taolised inimsusevastased kuriteod enam kunagi ei korduks. Mälestuspäeva eesmärk on suunata ühiskonna tähelepanu Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal toime pandud õigusvastastele repressioonidele ning nende läbi kannatanud inimestele. Mälestusürituste peasõnum on “mäletame koos”.

Mälestuspäeva aitavad korraldada Inimõiguste Instituut, Unitas, Eesti Memento Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit ja Justiitsministeerium.

#mäletame

Lisainfo: info@eihr.ee

 

*Mälestuspäeva korraldajate nimel anname teada, et “pisarate mere” installatsiooni õhupalle mälestuspäeval lendu ei lasta. Juba idee algusaegadest peale oleme otsinud tagasidet ja konsultatsioone nii lennundus- kui keskkonnaspetsialistidelt, et olla kindel, et õhupallide lennutamine loodust ei reostaks. Tegemist on küll biolagunevast materjalidest õhupallidega, kuid sellegipoolest tahame käituda loodussõbralikult ning seetõttu võtame installatsiooni maha samal moel kui seda paigaldame. Esimesi õhupalle hakkame paigaldama hommikul kell 6.00 ning viimase võtame maha õhtul kell 21.00. Kes leiab oma päevas vaba tunnikese, tule ja aita kaasa!